Millistel tingimustel võivad fotodele ilmuda viirastused, UFO’d, tulnukad, kodukäijad ja muud vaimse maailma veidrused? Füüsik Klaus Heinemann teab vastust – see toimub nähtuse puhul, mida ingliskeelses teaduskirjanduses kutsutakse terminiga “orb”. Sealjuures pole liiast ettevaatus, kui juttu tuleb teemast, mis balansseerib teaduse ja müstika piirimail.

          Termini “orb”- s.o. kera - all mõeldakse fotodele ootamatult ilmuvaid tavaliselt ümmargusi kujutisi, mis mõnikord jätavad endast maha ka liikumistrajektoori meenutavaid jooni. Tehniliselt on selliste “kerade” teke, eriti kaasaegsetes ülikompaktsetes kaamerates, seletatav mitte ainult optiliste süsteemide aberratsioonidega, kui just ebaterava kujutisega, eriti välklambi kasutamisel tehtud fotodel.
 
          Paljudele fotosõpradele on tuttavad need heledad, hallikasvalged ovaalsed ja ringikujulised vormid, mis ettearvamatult ilmuvad teinekord fotodele. Mitte kõik ei taipa nende päritolu. Mõnede okultsetesse saladustesse ja paranaormaalsetesse nähtustesse pühendatute jaoks on selge, et nende seletamatute orbide päritolu on ebamaine. Ingmar Veeck on üks neist, kes on ammu ja üksikasjalikult seda teemat uurinud. Oma veebilehel avaldab saksa uurija kõike, mis on seotud orbidega: mida nad endast kujutavad, kust ilmuvad ning muidugi arvukaid illustratsioone, mis näitlikustavad orbide ilmumisvorme.
 
          Esmakordselt märkas ta sarnaseid laike üle kolme aasta tagasi, kui ilmutas oma puhkusel tehtud fotosid.
 
          Teaduslikku põhjendust nähtusele ei ole, kuna kusagil maailmas pole keegi tõsiselt selle fenomeniga tegelenud. Välja arvatud USA’s, kus füüsik Klaus Heinemann ja teoloog Miceal Ledwith avaldasid raamatu “The Orb Project”, milles kirjeldavad “digitaalfotograafias ilmnevate energeetiliste nähtuste uuringuid”.
 
          “Mina ja mu naine tegeleme juba neli aastat orbide probleemiga”, kirjutab Saksamaal sündinud Heinemann intervjuus Focus-online’ile. “Olen uurinud üle tuhande foto, millel on näha orbide fenomene. Digitaalkaamerate ilmumisega on nende arv järsult kasvanud. “ Heinemann püüab selgitada taoliste nähtuste tekkepõhjuseid.
 
          “Paljud neist – ja see on fakt – on lihtsalt valguse peegeldumise tulemus”, ütleb ta ja lisab, et orbid tekivad, kui objektiivi vaatevälja satub kas või vähimgi tolmukübe. Muidugi peavad need tolmuosaksed olema läätsest vaid mõne sentimeetri kaugusel. Sellegipoolest ei saa mõnede orbide ilmumist seletada ühegi teadaoleva füüsikaseadusega.
 
          “Kui näiteks ese või nägu fotol katab osaliselt orbi, ei saa tegu olla peegeldusega tolmukübemelt, kuna viimane asub liialt kaugel, et valguskiirt mõjutada”, räägib Heinemann. Ta on välja töötanud oma kriteeriumid tõeliste orbide kindlakstegemiseks. “Võib öelda, et tõenäoliselt on olemas erilised nähtused, mida ei saa seletada meile teadaolevate füüsikaseadustega. Minu hüpotees põhineb sellel, et need on teated olenditelt, kes asuvad väljaspool meie reaalsust.”
 
          “On olemas palju erinevaid teooriaid, mis seletavad orbide fenomeni päritolu”, kirjutab 32-aastane Ingmar Veeck, vastates oma veebilehe lugejate kirjadele. Nad võivad tekkida tugevate emotsioonide mõjul, mis sageli kaasnevad suurte inimhulkade kogunemistega. Samuti võib olla tegu viirastustega, kes soovivad näidata oma füüsilist kuju või inimestega, kes hetkel on sooritamas astraalrändu, nagu seda kunagi koges ka Veeck. Igatahes on ta veendunud, et meil on tegu väga kõrge energiaga osakestega. Teaduslikke tõestusi nähtuste olemuse kohta meil senimaani ei ole.
 
          Objektiivsete tõendite otsingul tegid füüsik Katherine Creath ja psühholoog Gary E. Schwartz Arizona ülikoolist 2005. aastal kolme kaamerat kasutades peaaegu tuhat fotot erinevatest inimestest erinevais paigus. Teiste hulgas palusid nad piltidele ka tervendajaid-ekstrasensse, kes, nagu arvatakse, toovad endaga sageli kaasa orbide efekti. Umbes kahesajal fotol leidsid uurijad niinimetatud AOI – “anomalous orbic images” – anomaalseid keralaadseid kujutisi.
 
          Eriti tihti ilmnes nimetatud efekt fotodel, mis olid tehtud odavate “seebikarpide”, mitte kallite kaameratega. Nagu uurijad tõestasid, olid kõik laigud piltidel põhjustatud peegeldustest.
 
          Sellegipoolest ei suutnud ka need täiesti tõsimeelsed teadlased ja kained uurijad täielikult selgitada orbi teket BBC dokumentaalfilmis. Filmiti kalli infrapunakaameraga tehisvalguse ja välklambita. Sellegipoolest on laual selgelt näha orb, mis alguses liigub aeglaselt ning seejärel kaob. Ekspertide arvamuse kohaselt on “laigu” tekkepõhjuseks peegeldus tolmuteralt, kuid senimaani pole leitud nähtusele “loomulikku” põhjendust.
 

Orbide fenomen on tõepoolest vägagi sobivalt tõusnud üldise tähelepanu orbiiti just nüüd, kus meile harjumuseks saanud kolmemõõtmelises aegruumis igasuguste atmosfääri ja olmetehnikaga seotud seletamatute nähtuste ainuvõimalik „tavateaduslik“ lahtiseletamine on muutumas absurdsuseni mõttetuks... Esoteeriline maailma käsitlus on saamas loomulikuks paratamatuseks – me pole SIIN kunagi üksi, pole kunagi olnudki... Tekitab ülevat imetlus-hämmingut, kuis looritagune (ajatu) maailm ruttab meile vastu, et aidata meil ületada kuristikku... Meie vanale „teaduskäsitlusele“ imbub sujuvalt sisse uus, metafüüsiline, inglimaailma võluv mõistatus... Ka kõige peenem ja „tühisem“ tolmukübegi on sama elav, kui Sa ise! Kui Sina oled võimeline oma tehnikaga peegeldama valgust Tema Körgeausus Tolmukübemelt, kuidas saab seda imet jätta kasutamata see olem, kes alati on valmis Sulle – Absoluutsele Vaba Tahte Olendile – appi ruttama Tingimatus Armastuses. Neile on vägagi hästi teada, kes oleme! Meile endile veel päris mitte... enamjaolt vähemasti. Kätte on jõudnud meeletute MUUTUMISTE AEG! See nõuab eelkõige Sult Sinu olemise imelist kergust...